Ole oma meele valvur
Ole oma meele valvur – millel lubad enda meelde siseneda?
Kas sa kontrollid oma mõtteid või kontrollivad need sind?
Me ei vali alati, mis meie ellu tuleb – aga me saame valida, mis meie meelde jääb.
Iga päev liigub läbi meie sisemaailma sadu, isegi tuhandeid mõtteid, aistinguid, emotsioone, hinnanguid ja väliseid mõjutusi. Mõned neist on meie enda hääled. Paljud, aga mitte!
Meele valveta jääb uks lahti igasugusele mürale
Mõtle – sa ei lase ju võõrast inimest lihtsalt oma koju sisse jalutada.
Miks siis lubad igal mürgisel mõttel või enesekriitikal oma teadvusesse pesa teha?
Kui sa ei vali teadlikult, mis mõtted sinu sees ruumi saavad, hakkab elu juhtima automaatpiloot:
lapsepõlvest pärit uskumused,
ühiskonna ootused,
hirmud, ärevused ja ülemuretsemine,
teistega võrdlemine,
sisemine kriitik või krooniline kahtlemine.
Sinu meel on nagu filter – mitte prügikast
See filter peab töötama koostöös meie kehaga. Polüvagaalse teooria järgi mõjutab närvisüsteemi seisund otseselt seda, kuidas me maailma tajume:
Kui oleme oled rahus, on meel selge ja avatud.
Kui oleme võitle-põgene seisundis, hakkab meel looma ohustsenaariume.
Kui oleme tardumuses, kerkivad mõtted: “Ma ei saa hakkama”, “Pole mõtet üritada”, “Ma ei tunne midagi.
Kuidas siis saame hakata meele valvuriks?
Siin ei ole juttu kontrollimisest või “positiivsest mõtlemisest”. Oluline roll on teadlikkusel – sa märkad ja valid!
Annan sulle mõned praktilised sammud, mida ise igapäevaselt kasutan:
Annan sulle mõned praktilised sammud, mida ise igapäevaselt kasutan:
1. Püüa mõte kinni varakult
Tabad end mõtlemast: “Ma ei suuda.” Peatu. Küsi: “Kes seda ütleb?” Oled see sina? Su sisemine kriitik? Vanemate hääl? Kooliaegne kogemus?
2. Too fookus kehasse
Tunneta jalgu vastu maad. Hinga. Too tähelepanu kehasse: Kuidas mu keha tunneb seda mõtet? Kas see tekitab pinget või lõdvestab?
3. Sea sisemised piirid
Kõik mõtted pole kutsutud külalised.
Sa võid öelda: “Aitäh, aga ma ei vaja sind enam.” Sa võid suunata fookuse mujale, teha pausi, liikuda, hingata, kuulata muusikat…
Küsimused, mida endalt küsida:
Kas see mõte toetab mind või lõhub mind?
Kas see tuleb heast tundest või hirmust?
Kas see sisemine hääl viib mind elujõu poole või sellest eemale?
Meele valvuriks olemine on praktika - mitte ühekordne pingutus, vaid igapäevane treening. Nagu lihas, mida saad tugevamaks harjutades.
Kui sina ei vali, siis valib su alateadvus. Ja sageli valib see vanade, sissetallatud mustrite järgi.
Sina oled see, kes otsustab!
Sina oled see, kes lubab või mitte!
Sina oled oma teadvuse uksel – vali teadlikult, kellele sa selle avad!
