
Miks me sageli kohe oma otsingute vilju ei näe?
Miks me sageli kohe oma otsingute vilju ei näe?
Kui istutad seemne, ei hakka see järgmisel päeval kohe vilja kandma.
Kõigepealt hakkavad kasvama juured – sügaval pinnase all, teiste pilkude eest varjatult. Alles siis, kui alus on tugev, tõuseb võrse pinnale ja hakkab oma elu looma.
Meie sisemine kasv ja vaimne tervis on täpselt samasugused.
Tänapäeva tempo on kiire. Me oleme harjunud, et kõik on kohe kättesaadav: toit kulleriga, meelelahutus ühe klõpsuga, teadmised sekunditega. Ja nii tekib tunne, et ka sisemised vastused ja rahu peaksid tulema samas tempos.
👉 Tahame kohe.
👉 Tahame tasuta.
👉 Tahame, et keegi annaks lahenduse valmis kujul.
Otsime natuke siit ja natuke sealt – raamat, koolitus, podkast, sotsiaalmeedia postitus. Kogume killukesi, aga sügavust ei teki. Ja kui miski ei toimi kohe, jätame pooleli ja liigume järgmise kiire lahenduse juurde.
Paljud valivad ka kõige kergema tee – tableti või kiire ravimi, mis võtab sümptomid maha. See tundub lihtne, sest ei pea ise midagi tegema. Aga kas see päriselt lahendab probleemi või hoopis surub alla?
Tõeline muutus sünnib seestpoolt
Mõtle seemnele: kui see ei juurdu, ei teki kunagi vilja. Sama on meiega – kui me ei õpi juurduma, siis ka kõik välised “lahendused” ei kanna vilja.
Juurdumine = sissepoole vaatamine, mitte väljast otsimine.
Juurdumine = järjepidevus, mitte ühe korra proovimine.
Juurdumine = hingamise ja kohalolu harjumus, mitte kiire pill.
Hingamine on üks lihtsamaid viise juurdumiseks. See on alati meiega.
Iga sügav hingetõmme on nagu juur, mis ulatub maa sisse. Iga väljahingamine vabastab, õhutab mulda, et juur saaks veelgi tugevamaks kasvada.
Ja kui lubame endale järjepidevalt hingamise hetki, loome nähtamatu, aga tugeva pinnase. Ja ühel hetkel märkame, et meie elu on kergem, meie meel rahulikum ja meie süda avatum. See on vili, mis kasvab nähtamatust sisemisest tööst.
Me ei saa sundida seemet kiiremini kasvama. Sama kehtib ka sisemise kasvu kohta. Kui püüame kiirustada, katkestame loomuliku protsessi.
See on kutse kannatlikkusele – usaldusele, et kõik vajalik sünnib õigel ajal.
Kannatlikkus ei tähenda passiivsust, vaid teadlikku kohalolu ja igapäevast väikest sammu: üks hingamisharjutus, üks hetk vaikust, üks samm enda poole.
Kui tunned, et oled liiga kaua otsinud vastuseid väljastpoolt, siis võib olla on aeg vaadata sissepoole.
Kui oled liiga kaua püüdnud leida kiiret lahendust, siis võib olla on aeg hakata kasvatama juuri.
Muutus ei pruugi tulla kohe. Aga see ei tähenda, et midagi ei toimu. Su juured juba kasvavad.